11 kehakeele saladust

Meil võiks ju olla üks juhis, kust saaks teada, miks me käitume mingis olukorras just nii, nagu käitume, ja kuidas õppida tundma ennast ja oma reaktsioone. Oleks ju hea teada, mida annab oma kehaga ette võtta ja milliseid sõnumeid me kehakeelega välja saadame. Kehakeelest ja selle lugemisest räägib koolitaja Inga Lunge.

Meie kehakeelt juhib limbiline aju, mis on aju kõige vanem osa. See vastutab meie ellujäämise eest, reageerides mõtlemata ja hoides meid ohtlikes olukordades „kangestu-kihuta-kakle” meetodil. See tähendab, et kui keha ootamatuse peale kangestub, võtab aju vastu otsuse kas põgeneda või asuda võitlusse.

Mis puudutab suhtlemist inimeste vahel, siis eeldame loomulikult, et kõige olulisem osa sellest on verbaalne. Tegelikkuses aga annab verbaalne pool psühholoogia emeriitprofessori Albert Mehrabiani reeglile tuginedes edasi ainult 7% meie jutust. Palju olulisem ehk 38% on hääletoon ja lausa 55% moodustab kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine. Kui mõni neist kolmest komponendist logiseb ehk pole veenev, aimab vestluspartneri limbiline aju, et midagi on korrast ära.

Kuidas lugeda salajast kehakeelt ja saata välja õigeid signaale?

Saladus 1. Me oleme loomad

Ükskõik, mis meil seljas on, suhtleme me samamoodi avatud ja suletud pooside abil nagu loomad. Toome näiteks koera: peremees tuleb koju ja näeb kohe, et kutsu on mingi jamaga hakkama saanud, sest too peidab end laua alla ja üritab end väga väikeseks teha. Samamoodi käitub tegelikult inimene ohuolukorras, sulgedes end ehk ristates käed ja jalad. Kui me end aga mugavalt tunneme, oleme ka kehakeeles avatumad. Kui teil on vaja näiteks koosolekul sõnavõtuga esineda, on oluline teada, et kui kuulajate puhul pole nende kehaline avatus või suletus oluline, siis tugev ja siiras esineja on alati kuulajate poole avatud poosis. Sõnadega võib valetada, kehaga on seda keeruline teha.

Saladus 2. Käed

Vestluspartneri käte järgi saab nii mõndagi välja lugeda. Kui hoiame juttu ajades ja žestikuleerides käsi nii, et laiutame peopesi ülespoole, näitab see, et meil on kõik hästi. Esineja puhul tähendab see näiteks, et ta ootab ja vajab kuulajate tähelepanu. Seevastu inimene, kes vehib kätega, peopesad suunatud allapoole, surudes neid kõneledes veel rohkem alla, on oma olekus domineeriv. Nii väsitab ta paraku kuulajad ära.

Alateadlikult tundub meile eluohtlik, kui vestluspartner peidab käed selja taha, sest siis me ei näe, mis tal käes on. Kui rääkija käsi pole näha, läheb kuulaja tähelepanu tema jutult mujale, sest tal tekib ohutunne. Seega võiksid teie käed olla nähtaval ja toetava, pehme ning avatud signaali annavad just kergelt ülespoole suunatud peopesad.

Saladus 3. Jäsemed eiravad raskusjõudu

Kui meil on hea olla, näiteks tantsides, liiguvad meie käed justkui iseenesest ülespoole. Samuti näitab turvatunnet ja mõnusat olekut, kui istuval inimesel liiguvad varbad (nt muusikataktis) ülespoole, olgu tegemist siis kontserdi või koosolekuga.

Saladus 4. Pöidlad

Kui pöidlad on nähtaval, annab see teistele signaali, et kõik on hästi ja te tunnete end enesekindlalt. Nii on see hea märk ka siis, kui satute vestlema kaaslase jaoks võib-olla ebameeldival teemal. Näiteks kui küsite ülemuselt palka juurde ja tema pöidlad kaovad teie vaateväljast, siis on selge, et ta tunneb end ebamugavalt ja see teema ei meeldi talle. Ja vastupidi: kui pöidlad on näha, on suur lootus palgatõusule. Kui inimese käed on taskus ja pöidlad on näha, on temaga kõik hästi. Kui aga pöidlad on peidus, tunneb ta end pigem ebamugavalt või ebakindlalt. Hoidke siis pöidlad nähtaval, sest see näitab teie enesekindlust!

Saladus 5. Ohtlikud žestid

Ebameeldiv ja ebaviisakas žest on sõrmega näitamine, mida tasub pigem vältida. Kui osutate kellegi poole näpuga, tekitab see teistes negatiivse emotsiooni.

Saladus 6. Kätlemine

Jälgige, et teie käsi oleks kätlemisel teise inimese käega võimalikult ühel joonel. Kui vastaspoole käsi liigub pealepoole, on tegemist enesekindla ja tugeva inimesega. See on inimene, kes armastab tähelepanu ja kelle naljade üle tuleks naerda. Ka poliitikute kohtumistel jääb enamasti domineerima see, kelle käeselg on tervitamisel pealpool, ja veelgi enam – kavalalt sihitud kaamera poole.

Saladus 7. Rahustav kehakeel

Ebamugavad küsimused ja olukorrad panevad meid sageli käega kaela katsuma, riideid näppima, sõrmust või kaelaketti mudima, sest see justkui rahustab. Kui peate teiste ees sõna võtma ja olete seetõttu ärevuses, siis on soovitatav mitte võtta midagi kätte, millega end rahustada. See jääb teistele silma kui ebakindluse märk. Samuti ei ole mõistlik näiteks koosolekul ettekannet tehes närviliselt mööda ruumi ringi kõndida. Sõnumil on rohkem jõudu, kui öelda seda kohapeal seistes või istudes.
Väike nipp: kui saate neid märke teades vestluspartneri kehakeelt lugedes aru, et tal pole teiega mugav vestelda, siis vahetage jututeemat.

Saladus 8. Peegeldamine

Meil on kombeks peegeldada nende inimeste kehakeelt, kellega oleme nii-öelda samas paadis ja kellega meile meeldib koos olla. Mida selle teadmisega peale hakata? Kui inimesed on grupis ühte meelt, võtavad nad üle üksteise kehakeele ja peegeldavad teisi oma käitumises. Ent kui näete, et seltskonnas jääb kellegi kehakeel teistest täiesti erinevaks, võib olla kindel, et tema grupi arvamust ei jaga. 

Saladus 9. Territoriaalne imperatiiv

Me võtame enda alla rohkelt ruumi, kui tunneme, et meil on palju võimu. Mõni ülemus laotab näiteks koosolekul oma paberid lauale ja hoiab ka käed võimalikult laiali – sellest on näha, et ta on tähtis ja võimukas. Kuidas näidata oma kindlameelsust? Kui teil on tarvis kellelegi konkreetset sõnumit edastada, toetage jalad tugevalt vastu maad ja unustage igasugused poosivõtmised. Mida kindlamalt teie jalad vastu maad püsivad, seda tõsisemalt teie juttu suhtutakse. Inimene, kellel on vesteldes näiteks üks jalg teise ees ristis, tunneb end aga suheldes mugavalt ja turvaliselt.

Saladus 10. Naeratus ja peegelneuronid

Naeratusega on asi lihtne: mina naeratan ja sina naeratad vastu ja maailm ongi juba parem koht! Naeratage iseendale peeglis kohe hommikul. Samamoodi nagu see töötab peegliga, toimib see mujal: kõigile, kes vaatavad naeratavat inimest, tuleb endalgi naeratus suule.

Saladus 11. Kuidas meie kehakeel mõjutab meid ennast?

Psühholoog ja teadlane Amy Cuddy viis läbi põneva uuringu. Ta palus, et pooled katsealustest seisaksid kaks minutit tugevas jõulises poosis: sirgelt, õlad taga, pea püsti ja käed laiali. Teised aga nii-öelda nõrgas poosis: õlad kühmus ja käed ristis. Seejärel laskis ta katsealustel mängida täringumängu, mille edu või ebaedu võtmeks oli riskivalmidus. 86% jõulises poosis olnud inimestest võttis riski ja mängis hasartselt, teisest grupist aga tegi julgemaid panuseid vaid 16%. Lisaks mõõdeti osalejate testosterooni taset ja selgus, et jõulises poosis olnud inimestel tõusis see pärast kahte minutit 20% ja nõrgas poosis inimestel langes 10%.

Kui teil on ees mõni oluline vestlus või esinemine, siis võtke enne seda sisse jõuline ja võimukas poos.

Ole uudishimulik – õpi ennast ja teisi tundma!